Rabas almmuheapmi: sirdáseaddji identitehtat

Searvva Sirdáseaddji identitehtii – rájiidrasttideaddji resideansaprográmma dáiddáriid várás.

Sirdit olbmuid, sirdit oaiviliid, sirdit ipmárdusaid. Hásttuhit geahččanguovlluid, váldit oktavuođa olbmuiguin ja báikkiiguin. Dat lea Moving identities – Sirdáseaddji identitehtat.

Lehpetgo joavku dahje fitnodat lávdedáidaga siskkobealde mii lea vuođđuduvvon Dánmárkkus, Norggas, Duiskkas, Belgias dahje Espánnjas? Ja háliidehpetgo dárkileappot suokkardit eurohpalaš identitehta, girjáivuođa ja fátmmasteami?

Vulget fárrui viiddiduvvon dáiddalaš lonohallamii resideanssaiguin, semináraiguin, bagadallamiiguin ja rájiidrasttideaddji ovttasbargguin.

Mii fállat didjiide vejolašvuođa ovddidit prošeaktajurdaga ja dáiddalaš višuvnna golmma máksojuvvon resideanssa bokte – okta din ruovtturiikkas ja guokte olgoriikkas min verddebáikkiin.

Prográmma lea geatnegahttojuvvon ceavzilis geavadii ja vuoruha njoazes mátkkiid doppe gos lea vejolaš.

Liŋka ohcanskovvái.

Arenabáikkit

UP, Davvi – Lávdedáidda, Nau Ivanow, HELLERAU, Kunstplaats ja VONK.

Dás leat govvideamit arenabáikkiin ja beasatlašvuođa birra.

Fuomáš: Riikkat, dáhtonat ja čájáhusbáikkit leat ovddalgihtii mearriduvvon.

Resideanssat ja dáhtonat

Fuomáš: Don fertet sáhttit searvat buot golmma residensii dáid mearriduvvon dáhtoniin.

Mii diehtit ahte ohcanproseassa sáhttá leat hástaleaddji, sihke nationála ja eará erohusaid geažil. Mii ávžžuhit buohkaid, geat gokčet gelbbolašvuođa ohcat, muitalit midjiide mot mii sáhttit veahkehit du. Mii illudit oahpásnuvvat duinna.

FAQ – dávjá jerron gažaldagat

Makkár giella adno prográmmas?

Hálddašangiella lea eŋgelasgiella, muhto sáhtát sáddet iežat CV ja prošeaktaidea buot báikkálaš gielaide – dárogillii, dánskkagillii, duiskagillii, flamskagillii, hollánddagillii, kastilánagillii dahje katalánagillii. Go mátkkoštat eará riikkaide, de mii gulahallat eŋgelasgillii, muhto sáhtát ovdánahttit iežat prošeavtta vaikko makkár gillii. Jus dus leat jorgalandárbbut dan botta go leat min fárus, de áinnas dieđit midjiide.

Mot dulkot “eurohpalaš identitehta” ja fáttáid máŋggabealatvuohta ja fátmmasteapmi?

Mii háliidit promoteret dáiddáriid geain leat iešguđetlágán duogáš, ja dáiddáriid geat suokkardit dáid fáttáid. Dáiddalaš dulkon lea du iežat duohken.

Makkár nationalitehtat sáhttet ohcat?

Buot nationalitehtat sáhttet ohcat, muhto dus ferte leat gustojeaddji orrun- ja bargoduođaštus ovtta dain riikkain: Belgia, Dánmárku, Duiska, Norga dahje Espánnja. Dat guoská buot dáiddáriidda du fitnodagas/jovkui. Ii oktage oasseváldi sáhte orrut eará riikkain ohcanáigemeari áigge.

Mot lea beasatlašvuohta prográmmii

Mii dahkat buot maid sáhttit sihkkarastin dihte ahte min arenat ja doaimmat leat fátmmasteaddji ja olámuttus buohkaide, ja mii bargat garrasit sihkkarastin dihte ahte beasatlašvuohta ii leat hehttehussan dáiddáriidda geat oassálastet.

Jus leat eahpesihkar heivego arena du dárbbuide, de váldde áinnas oktavuođa minguin.

Dás sáhtát lohkat buot arenaid birra.

Mot dulkot “ámmátlaš dáiddárat”?

Mii ipmirdit ahte doahpagis ámmátlaš (profešunealla) lea iešguđetlágán mearkkašupmi guđege riikkas, ja geaidnu šaddat ámmátlažžan lea iešguđetlágán. Sirdáseaddji identitehta prográmmas doaba kategorisere dáiddáriid geaid dáiddalaš bargu lávdedáidagis lea sin váldoámmát. Prográmma ulbmil lea doarjut daid dáiddáriid geat leat válljejuvvon sin riikkaidgaskasaš karriearas – danne mii vuoruhit dáiddáriid geat leat muhtin áiggi juo bargan ámmátlaččat sin ruovtturiikkas.

Prográmma ii leat oaivvilduvvon dáiddáriidda geat leat ollesáigge oahpus.

Ferten go searvat buot resideanssaide ja doaimmaide?

Juo. Mii leat heivehan doaimmaid nu ahte don oaččut nu olu ávkki go vejolaš dan botta go leat min luhtte, ja danne mii bivdit du searvat buot doaimmaide.

Sáhttitgo lonuhit joavkolahtuid jagi mielde?

Ehpet sáhte. Go didjiide fállojuvvo sadji, de mii geassit buot du joavkolahtuid mielde ja vuordit ahte dii searvabehtet olles prográmmii.

Geat leat ovttasbargoguoimmit?

Prográmmii gullet arenaverddet geat leat ruovttubáikin residensii, ja ráđđeaddi verddet geat fuolahit bagadallama ja dorjot prográmma iežaset čehppodagain.

Verddet: UP (Dánmárku), DAVVI (Norga), Nau Ivanow (Espánnja), HELLERAU (Duiska), Kunstplaats VONK (Belgia), CKI (Dánmárku), Sustainable Culture NOW (Dánmárku), ITI (Duiska), Himherandit Productions (Dánmárku), Sõltumatu Tantsu Lava (Estteeana), Det Danske Kulturinstitutt (Dánmárku/Estteeana).

Eanet gažaldagat

Jus dus leat gažaldagat resideanssa dahje ohcama birra, de sáhtát váldit oktavuođa iežat báikkálaš arenain dahje prošeaktajođiheddjiin.

Resideanssaid vuolde min neahttasiiddus gávnnat dieđuid iešguđet gávpogiid arenaid birra, doppe oahpásnuvat veahá buorebut báikkiide ja kontekstii, ja gávnnat dieđuid beasatlašvuođa fysalaš vejolašvuođaide birra jna.

Dáppe sáhtát maid lohkat eambbo ovdalaš dáiddáriid birra.

Diehtojuohkinčoahkkin neahtas

Juohke arena galgá lágidit diibmosaš neahttačoahkkima gos dáiddárat, geat háliidit ohcat, sáhttet jearrat gažaldagaid ja oažžut eanet dieđuid. Davvi Lávdedáidaga beaivi ja áigi lea: Cuoŋománu 12. b. 2024 dii. 10.00-11.00 CET, Norgga áiggi. Geavat dán Zoom liŋkka.

Davvi – Lávdedáidaga oktavuođaolmmoš lea:

Maria K. Landmark maria@davvi.org

Alexandros Vrettos alexandros@davvi.org

Jus dus ležžet makkárge beassandárbbut dán čoahkkimii, de fertet dieđihit midjiide ovddalgihtii.

Ávkkálaš liŋkkat:

Liŋka rabas almmuheapmái ja ohcamii

Liŋka oasseváldi resideansaarenaide

Liŋka ovddeš dáiddáriidda

Liŋkkat MI ruovttusiidduide

Bajimus govva: Kasper Hjort

Dáiddárat: Jennifer for a Day

Guoskevaš prošeakta